Arvad, et madala rasvasisaldusega piimatoode on tervislikum? Arva uuesti!

08.06.2016 0 Toitumine,

Tänapäeva ühiskonnas on aina populaarsemaks saanud „DIEET“ ning „MADALA-RASVASISALDUSEGA“ valikud, kuid kas see kehtib just kõigele?

 

Enamus inimesed mõtlevad rasvast kui mingist kurjajuurest – toitaine mis muudab maagiliselt paksuks ning tekitab kõhuvoldid. Sageli ei mõisteta aga seda, et rasv on VAJALIK samamoodi nagu valk ning süsivesik, lihtsalt väiksemas grammilises koguses (kuna sisaldab rohkem kaloreid). Rasv on aga halb ainult siis, kui sa tarbid seda valedest allikatest – kommid, koogid, suhkrujoogid, šhokolaad, jmt (sama põhimõte kehtib ka ju näiteks süsivesikute kohta). Kõik oleneb sellest, mis koguses ning mis allikast sa oma vajalikud toitaineid kätte saad.

 

Samuti on meile tehtud juba kümneid aastaid ajuloputust, et me peaksime otsima igas valikus madalamat rasvasisaldust, kuna see on „tervislikum“ valik – selliseid soovitusi annavad nii uudised, sporditegelased, fitness gurud, treenerid, kokaraamatud, jne... Selline üldistav info panebki aga inimesed tegema valikuid ilma tagatausta tundmata, kuna arvatakse et see informatsioon kehtib kõige kohta, kuid see ei ole nii! Üheks näiteks on piimatooted, mille kohta uuringud ning teaduslik valdkond näitab hoopis, et kõrgema rasvasisaldusega „täis“piimatooted on hoopis kasulikumad kui nende madala rasvasisaldusega vastandid.

 

Infot selle julge lause kohta leiad sa igaltpoolt Internetist, kuid algselt kaalu näiteks järgnevat:

 

1) Hiljutine põhjalik analüüs kuueteistkümnest uuringust leidis, et täis-rasvasisaldusega piimatooted ei seondu ülekaalulisusega, diabeediga ega südame-veresoonkonna haigustega. Kusjuures, inimesed kes sõid täis-rasvasisaldusega piimatooteid olid just kõige tervislikumad ning omasid kõige madalamat ülekaalulisuse, diabeedi ning südame-veresoonkonna haiguste riski.

 

2) Uuringud näitavad samuti, et rasvhapped piimatoodetes seonduvad tervislikuma vere kolesterooliga,  insuliinitasemega, insuliinitundlikkusega, jpm. Hiljutine laialdane uuring rasvhapete kohta näitas isegi, et inimesed kes tarbisid täispiima ning sellest saadavaid rasvhappeid omasid 60% väiksemat riski haigestuda kui need, kes tarbisid madala rasvasisaldusega alternatiive.

 

3) Harvardi Ülikooli Rahvatervise instituut avalikustas samuti paberi, mis leidis et naised, kes sõid madala rasvasisaldusega piimatooteid päevas kaks korda (peamiselt piim, juust ning jogurt), suurendasid viljatuse riski ligi 85% võrreldes naistega, kes sõid madala rasvasisaldusega piimatooteid vaid korra nädalas.

 

Kuidas siis võib täis-rasvasisaldusega piimatoode aidata vältida neid haiguseid?

 

Uuringud viitavad faktile, et teatud ühendid täis-rasvasisaldusega piimatoodes – nagu butüraat, fütaanhape , trans palmitool- ja konjugeeritud linoolhape – omavad kasulikke omadusi tervisele.

 

Samuti on piimatoodetest tarbitav rasv hea vitamiinide allikas – retinooli (aktiivne A vitamin) ning K2 vitamiini on näiteks üldse väga raske kuskilt mujalt toidust saada.

 

Seega inimesed, eriti teie kes te joote piima ning sööte jogurtit igapäevaselt, selle kirjutise eesmärgiks on teile näidata, et ei ole ühtegi põhjust valida madala-rasvasisaldusega piimatoode (või rasvavaba) üle täisväärtusliku piimatoote, sest see elimineerib mõned peamised põhjused miks piim üldse kasulik on! Samuti maitseb ju täis-rasvasisaldusega piimatoode palju paremini – hurrraaa!

 

Lihased.ee - Sinu tervis, Meie kirg!

Jäta Kommentaar