Soola tarbimine on olnud viimasel aastakümnel väga vastuoluline teema ning paljude uskumuste kohaselt on see lausa peamine terviseprobleemide (nagu kõrge vererõhk, südamehaigused ning insult) põhjustaja. Kuna sool mängib aga nii suurt rolli meie toitukultuuris ning on lahutamatu osa tänapäeva köögist ja toidulauast (näiteks keskmine Ameeriklane tarbib lausa 10 grammi soola päevas), siis sooviksin ma selle lühi-artikkliga pakkuda natukene valgustust järgnevatele kriitilistele küsimustele:   
 

1) Kas sool on tõesti nii ohtlik nagu me oleme suunatud uskuma?

2) Kas on olemas tervislik, isegi kasulik valik soolasid mida me peaksime igapäevaselt tarbima?

3) Samuti… kas valitsuste madal soola soovitus (RDA) võib olla hoopis tervisele pigem kahjulik?

SOOLA TARBIMISE VAJALIKKUS

Vaatamata soola halvale reputatsioonile hiljutises meedias ei saa me välistada seda, et adekvaatne kogus soola on absoluutselt vajalik hea tervise säilitamiseks. Soola tarbimise tagajärjel omastatud soodium on elutähtis toitaine, mis tõhustab vedelike voolu veresoontesse selleks, et vajalikud toitained ning hapnik jõuaks organitesse ning kudedesse.
 

Samuti aitab soodium tagada normaalse rakusisese metabolism (ainevahetuse) ning südameveresoonkonna normaalse funktsioneerimise. Lisaks vedelike tasakaalu ning veresoonkonna funktsioneerimise sälitamisele täidab soodium tähtsat rolli ka närvisüsteemis ning patogeenide hävitamisel seedimisprotsessi käigus.
 

AMETLIK SOOVITATAV KOGUS ON HOOPIS POTENTSIAALSELT KAHJULIK?

Ajastul, mil toitumisnõuandeid jagatakse vabalt peaaegu et läbi iga meediumi tervise ametnikelt, personaaltreeneritelt, head-tahtvad sugulastelt, vanematelt, sõpradelt, jne – siis üks soovitus on väga laialdaselt MÕTLEMATULT levitatud: söö vähem soola ja sa elad pikemalt, tervislikumat elu.
 

Ameerika Meditsiini Instituut soovitab näiteks igal tervist taga ajaval inimesel tarbida vähemalt 1500mg soodiumit (või 3.8 grammi soola) ning valitsused üle maailma on kehtestanud üldiselt sarnase soovituse 2300mg soodiumit päevas, et asendada keha naturaalset soola kadu läbi higistamise ning urineerimise.
 

Hiljutised uuringud soola tarbimise mõjust on aga näidanud, et soodiumi puudulikkus, just nimelt juhtudel kui inimene tarbib vähem kui 1.5 teelusikatäit soola päevas, viib suurenenud reniini riskini. Huvitav ongi aga see, et soovituslik kogus 2300mg soodiumit päevas võrdub umbes ühe teelusikatäiega, mis viitab sellele, et soovitatud kogus on potentsiaalselt tervist ohustav ning viib veel suurema võimaluseni reniini suurenemiseks (reniin seondub vererõhu langusega ning vähenenud veremahuga).
 

Veelenam, kinnitamaks soola vajalikkust saab tuua näiteks kindlad isoleeritud kommuunid Brasiilias, Uus-Guineas, Aafrikas ning taolistes madala soodiumitarbimisega aladel, kus tarbitakse keskmiselt 1150mg soodiumit päevas. Uuringud on aga näidanud, et nendel aladel elavatel inimestel on üldjuhul madalam vererõhk, lühikesem eeldatav eluiga ning suurenenud surma määr. Samuti, kui uurida antud regioonide keskmist eluiga ning võrrelda neid kõrgema soodiumitarbimisega regioonidega on näha, et suurem soola tarbimine ühildub PIGEM rohkem pikema elueaga, kui lühemaga.
 

Üleüldiselt vaadates uuringulist tausta on selge muster: vähene soola tarbimine võib hoopis vastupidiselt viia tõsiste terivseprobleemideni ning suurenenud varase surma riskini, eriti südameprobleemide ning diabeedi esinemisel.

KUI PALJU SOOLA PEAKSID SIIS TEGELIKULT TARBIMA?

Tervislik soolavalik ning kogus on vajalik igale inimesele ning kõige mõistlikum kogus mis seondub hea tervisega on 1,5-3 teelusikatäit soola või 3500-7000mg soodiumit päevas (need kes higistavad palju peaksid tarbima soola vastavalt kõrgema numbri lähedale ning need kes on vähem aktiivsed väiksema numbri lähedale).
 

Soola piiramine sportlaste dieetides on isegi veel enam problemaatilisem, eriti vastupidavussportlaste seas, kuna neil on tavapäraselt madalam soodiumitase, kuid suurenenud vedelikukaotus. See on TÕSISELT tähtis, et sportlased, eriti need kes tegelevad väga intensiivsete või siis pikalt kestvate treeningute/võitlustega, tarbiskid piisavalt soola, et asendada seda mis on higistamise käigus kaotatud (taolised atleedid peaksid tarbima soola kindlasti 3 teelusikatäie või 7000mg soodiumi lähedale).
 

ÄRA STRESSA SOOLA PÄRAST!

Sellel teemal on väga palju konflikti ning vastuolu, kuid uuringulisest taustast lähtudes on näha järjekindel muster – soodiumi ega soola tarbimine eespool mainitud koguses ei seondu negatiivsete tervisesümptomitega ning inimesel on vaja isegi rohkem soodiumi, kui valitsuste poolt soovitatav kogus. See on täielikult absurdne kui palju aega ja energiat inimesed kulutavad, et igatmoodi soola tarbimist piirata, eriti arvestades KUI nõrgad on “tõendid” soola kahjulikkusest.
 

Lõppkokkuvõttes julgen väita, et lisades rafineerimata soola oma toitudesse on täiesti lubatav ning tervislik. Limiteerides töödeldud toitu oma dieedis ning asendades see tervislike variantidega pole mingit põhjust, miks sa ei või maitsetamiseks kasutada korralikku soola. Arvestades uuringulist tausta ning tõendeid sellel teemal usun ning kinnitan, et soola liigne piiramine üldjuhul ei ole mitte lihtsalt ebavajalik, vaid potentsiaalselt ohtlik.
 

Seega võid sa nüüdsest vähem karta soola tarbimist ning järgida oma loomulikku maitsetunnet – kui tundub, et toit vajab rohkem maitset, lisa soola!
 

NB! Alati kehtib ka erivajadustega inimesi ning ekstreemseid juhtumeid, kus teatud terviseprobleemid nõuavad soola piiramist – antud üleskirjutis viitab üldisele rahvamassile.

Samuti on tähtis mainida, et ÄRA TARBI RAFINEERITUD SOOLA või siis “lauasoola”, mis on töödeldud ning sisaldab enamasti ebatervislikke lisandeid ning vähesel määral vajalikke mineraale. Tarbi tervislikke soolasid mis on kõrge mineraalisisaldusega – heaks näiteks on meresool.

Lihased.ee – Sinu tervis, Meie kirg!