Katsun selle artikliga vastata küsimusele, et milleks üldse tegeleda tervisega ja kuidas/kust alustada?
Ülekaal, halb tervis, vähe energiat, valutavad liigesed – see kõik viitab sellele, et midagi on kusagil paigast ära. Olgu see vähene liikumine, kesine toitumine või ennasthävitavad eluviisid – unepuudus, stress, meelemürgid jms – kui ketis on nõrk lüli, siis kogu süsteem kannatab ja see ei ole viljakas pinnas edule ja headele asjadele.
Sinu keha on üks tervik – nii mõjutavad head ja halvad harjumused sinu meeleolu, mõtteid ja otsuseid, mis omakorda määravad sinu suhted, edu ja tuleviku.
Mõtted ja aju ei ole mingi eraldiseisev nähtus, nagu tihti arvatakse, aju on orgaaniline arvuti, mis hulbib toitainete, hormoonide ja muude kemikaalide sees – mille kvaliteedi ja koostise määravad lõpuks meie harjumused. Kõik algab seega harjumustest – tee tervise ja eduni!
“Terves kehas terve vaim.”
Harjumused
Harjumuste juurutamine võtab aega. Alguses on raske, hiljem – ei pane tähelegi. See viimane koos faktiga, et headest harjumustest saadud “kasu” akumuleerub ajaga (nt 5lk päevas lugeda teeb ~10 raamatut aastas jne) teebki harjumused väga võimsaks. Kui sul need juba on, siis ei pea väga pingutama, et neid edasi teha. Kõige raskem on algus – tavaliselt esimesed kuu aega peab endale pidevalt meelde tuletama, peab ennast sundima, tekib palju vabandusi – pole aega jms. Peale seda läheb aga lihtsamaks – harjumus läheb “lihasmällu” ja ei vaja enam suurt vaimset pingutust. Harjumus sulandub rutiini ja muutub väikeseks osaks sinu igapäevastest rituaalidest.
On olemas häid äppe, mis aitavad harjumusi meeles pidada – nt “HabitBull”.
Sellest, kuidas häid harjumusi omandada, on kirjutatud palju häid raamatuid, aga lühidalt – tuleks jälgida, et harjumus oleks (esialgu) võimalikult lihtne ja mugav. Kui alustada nt 1lk/päevas lugemisharjumusega, siis ei teki selle ees suurt vaimset blokki ja kui sa juba ennast lugema saad, siis tõenäoliselt loed inertsiga rohkem, kui 1lk. Kui aga on halb päev ja vähe aega, siis on 1lk on lihtne lugeda ja hiljem ei ole süümepiinu, et ei saanud eesmärgi täitmisega hakkama.
Ole oma eesmärkidega realistlik ja ära võta korraga liiga palju ette. Kas sa tead mõnda inimest, kes oleks 1. jaanuar kõiki oma uusaastalubadusi täitma hakanud ja täidab neid siiamaani? Sellised drastilised muutused võtavad liiga palju vaimset energiat, mida on kõigil piiratud hulk. Õnneks on see treenitav.
Häid harjumusi tuleb sisse harjutada tasapisi – paar harjumust korraga. Realistlikum on alustada iga kuu ühe uue hea harjumusega, kui päeva pealt kogu oma elu ümber muuta – enamus inimestel pole lihtsalt piisavalt vaimset jõudu. Kui sinul on, siis suurepärane! Aga oleme realistlikud eks 😉
Mis sorti harjumustest alustada ja milliseid eesmärke püstitada, on iga ühe enda otsustada. Olgu selleks siis iga päev jalutamine, suitsetamise mahajätmine, kord kuus vanaemale helistamine, 200kg kükkimine või iga päev ühe müügikõne tegemine. Alustada tuleks sellest, mis on sulle tähtis. Kui pole selge, mis on sulle tähtis, siis kirjuta kõik tähtsad ja vähem tähtsad asjad paberile ja ürita need järjekorda panna. Ajurünnak!
Meie aga keskendume siin eelkõige trennile ja toitumisele – mis tuleb meeles pidada, on siiski ainult osa tervikust!
Trenn
Level0
Liigu! See on kõige tähtsam. Inimkeha on loodud liikuma. Kui sa ei liigu, siis lähed rooste ja rikki, nagu vana auto. Kõnni, tantsi – vahet pole. Heaks näiteks on uuringud, kus võrreldakse koertega inimesi ja ilma – koertega inimesed, kes koeraga jalutamas käivad, on keskmiselt tervemad ja vähem ülekaalus.
Kõige hullem on lugu istuvate/kontori-inimestega – nii on täitsa võimalik päevas alla tuhande sammu teha. See ei ole aga jätkusuutlik – varem või hiljem tekitab see terviseprobleeme – selg läheb nõrgaks, põlved kangeks ja veresooned hapraks.
Hea lihtne harjumus oleks nt taimer tunni või paari peale panna – ja siis väike jalutus ja mõned liigutused/sirutused teha. Veri käib veidi ringi, pea läheb selgemaks ja nt risk insulti saada väheneb kohe – tõuseb ka võime tööd teha ja päeva lõpuks oled tervem ja saad rohkem tehtud – miks ka mitte?
Natukene liikuda on juba palju parem, kui üldse mitte liikuda – sellest võikski alustada. Kui natukene võimelda on liiga raske – siis seisa püsti ja õõdsugi natukene – ikka parem, kui mitte midagi.
Level1
Kasuta enda südant – jookse, hüppa, tee lihtsamaid harjutusi – misiganes su pulsi käima paneb. Mida tihedamalt, seda parem. Kord päevas oleks juba väga hea algus.
Inimkeha kohaneb enamasti väga hästi enda situatsiooniga – kui sa treenid südant, lihaseid või mälu – siis need arenevad tugevamaks, paremaks ja töökindlamaks. Kui sa neid ei kasuta, siis need taandarenevad. Mida keha arvab, et pole vaja – sellest saadakse lahti.
Level2
Treeni. Harjutamise ja treenimise vahe on see, et treenimisel on sul eesmärgid, mille poole sa iga treeninguga liigud. Olgu selleks siis iga trenn natukene kiiremini joosta või rohkem raskuseid liigutada. Treenides liigutad sa vähehaaval enda limiite ja aja jooksul liiguvad need limiidid märgatavalt – piirid on enamasti palju kaugemal, kui sa arvata oskad!
Nii ongi võimalik, et mõni mees tõstab kordi rohkem, kui teine mees, või jookseb maratonil kordades parema aja – kõik on kusagilt alustanud. Vahe on ainult harjumustes. Kes harjus regulaarselt treenima ja kes harjus end võimalikult vähe liigutama.
Iga asja tuleb muidugi mõistusega võtta. Tippsport ei ole alati ilmtingimata tervislik. Tervise seisukohast annab parima tulemuse mõõdukas koormus.
Toitumine
Kõige tähtsam soovitus – söö vähem prügi. Vaata, mida sa sööd. Pühenda natukene aega, et endale selgeks teha tervisliku toitumise põhitõed. Eriti, kui sa ka teistele süüa valmistad! Oma lastele liigse suhkru ja jama toitmine laiskusest või teadmatusest ei ole OK!
Enamasti on suurimaks probleemiks suhkru ületarbimine (valge lauasuhkur – sahharoos). Suhkur on tänapäeval peidetud peaaegu iga toidu sisse – nii söövad inimesed endale päeva jooksul sisse väga suuri koguseid suhkrut. Eriti ohtlikud on vedelad suhkruallikad – mahlad, jogurtid, limonaadid, energiajoogid. Need kõik sisaldavad liitri kohta enamasti üle 100g+ suhkru – mis on juba selgelt tervisele ohtlik kogus (jah, ka joogijogurt – mis on eriti salakaval)
Lisaks on suhkur tugevalt sõltuvust tekitav – me kõik teame seda tunnet.
Ideaalis võiks suhkrust täielikult loobuda – isegi väikene kogus suhkrut ei tee meie organismile midagi head. Suhkur on igas koguses organismile toksiline (mürgine). Selle poolest on suhkur väga sarnane alkoholile – sahharoosi, mis on fruktoosist ja glükoosist koosnev liitsüsivesik, lagundamisel tekib sarnaselt alkoholile mitmeid mürgiseid aineid nt fruktoosi lagundamisel tekkivad vabad radikaalid, mis “lõhuvad” kõiki rakke, mis neile ette jäävad. See on teema, mille kohta peaksid inimesed ennast rohkem harima ja millest peaks palju rohkem rääkima. Halb info liikumine teadlaste, teadusuuringute ja inimeste vahel on muret tekitav.
Õnneks oskab meie keha meid mürkide eest üpris hästi kaitsa – aga ainult kuni mingi piirini. Enamasti peavad meie organid vastu väga kaua ja probleemid kuhjuvad aeglaselt.
Kokkuvõtteks
Iga inimese tähtsaim vara on tema keha, mille eest hoolitsemine peaks olema kõigi inimeste prioriteet. Kui tervis on halb, on ka karjääri, pere ja hobidega tegelemine raskendatud, kuna sa ei saa endast 100% anda.
Kõnni lifti asemel treppidest, vaheta limonaad tee vastu ja ära söö prügi – elad kauem ja kvaliteetsemalt, saavutad rohkem ja tuju on parem 🙂
NB! Internetis levivat infot (eriti trenni ja toitumise kohta) tuleb alati võtta väga skeptiliselt – ringi liigub suurel hulgal vale-infot, kuulujutte ja selgeid valesid. Enne seisukoha võtmist tuleks uurida mitmest usaldusväärsest allikast (tihti on allika usaldusväärsust raske kindlaks teha) ja teema endale põhjalikult selgeks teha. Ka teadusuuringuid viiakse mõnikord valesti läbi või tõlgendatakse valesti – kõige kindlam on alati asju ise järgi testida.
Küsige alati küsimusi, liikuge ja sööge hästi – jõudu!