Anname vastuseid kõikidele küsimustele, mis on seotud kollageeni ja selle tarbimisega. Saame teada – Mis on kollageen? Millest kollageeni toodetakse? Kollageeni struktuur ja tüübid? Millised on kollageeni kasulikud omadused? Kui palju peaks kollageeni tarbima?
Mis on kollageen?
Kollageen on inimkeha suurim ja arvukam struktuurvalk, mis moodustab 70% naha kuivmassist. See on jahvatatud aine ja sisaldab enamikku inimkeha struktuuri materjalidest. Seda seetõttu, et kuigi kollageeni toodavad paljud erinevad rakud, leidub seda peamiselt sidekoe rakkudes – seega on sellel tohutu mõju keha üldisele tervisele.
Eriti moodustab ja mõjutab kollageen meie nahka, luid ja sidekudesid. See on oluline struktuurse toe, tugevuse tagamiseks ja koos elastiiniga hea elastsuse tagamiseks. Eelkõige võib kollageeni leida rakuvälisest maatriksist – keerukast makromolekulide võrgustikust, mis määravad kehakudede füüsikalised omadused.
Kollageeni leidub näiteks sellistes kehosades nagu – veresooned, sarvkest ja hambad. Kollageenist võib mõelda kui “liimist”, mis kõiki neid asju koos hoiab. Tegelikult pärineb see sõna kreekakeelsest sõnast “cola”, mis tähendabki liimi.
Kollageeni sisaldus meie kehas?
Noorena on kollageenitase meie kehas kõige kõrgem. Seetõttu on meie lastel sile nahk ja läikivad juuksed. See on tingitud kollageeni ammendumisest. Kahjuks näitavad uuringud, et kollageeni tase hakkab kahanema alates 25. eluaastast. 40-aastaseks saades oleme kaotanud umbes kolmandiku oma kollageenist, mis võib põhjustada naha kortsumist, naha lõtvumist ja valutavaid liigeseid.
Millest kollageeni toodetakse?
1. samm: kollageeni hankimine
Enamik kollageenpeptiide, tuntud ka kui hüdrolüüsitud kollageen, pärinevad lehmade (ja merekollageeni puhul kaladest) nahast ja sidekoest. Need toornahad hävitatakse tavaliselt lihatööstuse kõrvalsaadusena, kuid kuna need on täiuslik kollageeniallikas, on toornahad võimalik ümber töödelda ja muuta kvaliteetseks tervisetooteks.
Ajalooliselt on looma kõigi osade, sealhulgas toitaineterikka töötlemata liha ja sidekoe söömine olnud vägagi tavaline paljudes erinevates kultuurides. Tänapäeval söövad inimesed enamasti aga lihtsalt “muscle meat” ehk puhastatud lihaskude, kuid kahjuks pole selles kõiki vajalikke osasid alles. See on ka üks põhjuseid, miks inimesed kollageenilisandeid tarbivaid, sest see sisaldab olulisi aminohappeid, mida te tavapärastest lihatoodetest ei leia.
2. samm: kuidas lihatööstuse kõrvalsaadustest saab kollageen?
Niisiis, kuidas saab loomade sidekoest siidise, maitsetu ja lõhnatu pulbri, mis lahustub täielikult vedelikus? Sõna hüdrolüüsitud võib tunduda hirmutav ning võib jääda mulje nagu kollageenpeptiidid oleksid väga töödeldud, kuid tegelikult on protsess üsna lihtne:
Esimesena puhastatakse loomanahad (nt lehm) põhjalikult ja seejärel neid leotatakse liigse rasva eemaldamiseks. Järgmisena leotatakse neid kuumas, 88 kraadises vees, et hõlbustada kollageeni eraldumist nahast. Viimased etapid koosnevad aurustamis- ja jahvatamistehnikatest, mis annavad meile puhta kollageeni pulbri lõpptulemuse.
Milline on kollageeni struktuur?
1. Toorainena on olemas 28 erinevat tüüpi kollageeni allikat, kuid see on oluline vaid tooraine faasis. See info on jõudnud paljude inimeste teadvusesse kuna paljud tootjad kasutavad I, II ja III tüüpi kollageeni oma reklaamides ja pakenditel. Selgitame allpool täpsemalt, miks nendel tüüpidel tegelikult suurt vahet ei ole.
2. Tootmise I. etapis eraldatakse tooraine struktuuris sidemed, ehk toimub želatiniseerumine. Želatiin ei ole veel nii kasulike omadustega, kuna selle osakesed on veel väga suured (~100 000 Da) ning inimkeha ei suuda sellest omandada rohkem kui ~10%.
3. Tootmise II. etapis toimub hüdrolüüs ning tulemuseks on väikesed bioaktiivsed kollageenipeptiidid ehk hüdrolüüsitud kollageen. Alles selles etapis on osakeste suurus ~3000 Da ning keha suudab seda omastada ~90-95% ulatuses. Alates sellest protsessist ei ole ka enam olulist vahet, mis tüüpi toorainet oli hüdrolüüsitud kollageeni algallikaks. Kollageeni tüüpidel oli vahe vaid tooraine faasis kuid selles olekus ei suuda keha seda omastada.
Millised on kollageeni kasulikud omadused?
- Lihasmass – 2019. aastal harrastatud aktiivsete meeste uuring näitas, et kollageenpeptiidipreparaatide ja jõutreeningu kombinatsioon suurendas lihasmassi ja jõudu rohkem kui platseebo (loe lähemalt).
- Artriit – 2017. aasta loomuuringus vaadeldi traumajärgse artroosiga (PTOA) hiirtele kollageenilisandite andmise mõjusid. Tulemused näitasid, et toidulisanditel võib olla haiguse arengus ja progresseerumises kaitsev roll (loe lähemalt).
- Naha elastsus, tugevamad juuksed ja küüned – Naised, kes võtsid kollageeni toidulisandeid, näitasid 2019. aasta uuringute tulemusel olulisi naha välimuse ja elastsuse paranemise tulemusi (loe lähemalt).
Mõned alternatiivmeditsiini praktikud pooldavad lekkiva soole sündroomi raviks ka kollageenilisandite kasutamist.
Kui palju peaks kollageeni tarbima?
Uuringud on näidanud, et keskmiselt peaks täiskasvanud inimene tarbima 10g kollageeni päevas, sest just see kogus on andnud parimaid tulemusi. Seetõttu soovitame ka kõikidel enda klientidel igapäevaselt 10g oma menüüsse lisada, et saada kasu kollageeni headest omadustest.
Kõige lihtsam ja soodsam on 10g kollageeni kätte saada pulbrilisel kujul kollageeni toodetest, mida kodus segada vee, jookide, smuutide või toitudega. Soovitame vältida hirmkalleid kollageeni tooteid nagu – 10 päeva kuurid, tabletid, kummikommid (nendes sisalduv kollageenisisaldus on imeväike, sest ühte kapslisse mahub vaid 0,5g kollageeni aga päevas peaks tarbima 10g).
Kollageen sobib hästi ka naistele raseduse ja imetamise ajal. Arstid soovitavad just siis kollageeni lisaks tarbida.