Enamik meist teab, et treenimine on suurepärane mitte ainult meie füüsilisele tervisele, vaid ka vaimsele tervisele. Kuid kas mõned tegevused on selles osas paremad kui teised? Värskest uuringust selgus, et meeskonnaspordi harrastajatel, näiteks jalgpalluritel, pesapalluritel ja hoki mängijatel esineb kõige vähem kehvasid vaimse tervise päevi. Eeldatavasti on see tingitud selliste spordialade sotsiaalsest põhielemendist: teiste läheduses viibimine ja suhete loomine.  Inimeste lähedus ja sotsialiseerumisel on ju ilmselge kasu meie psühholoogilisele tervisele.

Vastupidavusalasid, nagu jooksmist ja rattasõitu on sageli reklaamitud kui vaimse tervise parandajaid. Kuidas aga on lood jõutreeninguga? On tõestatud, et jõutreeningutel on palju eeliseid: tugevus, suurenenud lihasmass, parem kehakoostis, suurenenud luude mineraalne tihedus ja näiteks vanusega seotud lihaskao (sarkopeenia) ennetamine.

Selles blogi postituses annamegi ülevaate sellest, kas raskuste tõstmine on meie terve meele saladus? 

Raskuste tõstmine leevendab depressiooni

Eestlastena teame, et depressioon on haigus nagu iga teine. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab üle 300 miljoni inimese kogu maailmas sellise seisundiga, mida iseloomustavad madal meeleolu, naudingu kaotus, vähenenud energia ning une- ja isuhäired.

Kui ka teie kannatate teil negatiivsete mõtete käes, võib raskuste tõstmine teid aidata. 33 kliinilise uuringu metaanalüüsi käigus, milles osales kokku 1877 isikut, jõuti järeldusele, et raskustega treeningud vähendasid täiskasvanute hulgas oluliselt depressioonisümptomeid. Veelgi põhjalikum analüüs näitas, et need vaimse tervise eelised avaldusid rohkem inimestele, kes tegid madala kuni mõõduka intensiivsusega jõutreeninguid. Lisaks selgus, et enim kasu olevat kerge kuni mõõduka depressiooniga võitlevatele inimestele.

Vähendab stressi tekkimise võimalust

Psühhiaater, neurotedlane ja Apollo Neuroscience’i asutaja dr David Rabin ütleb: “Kortisool ehk stressihormoon on otseselt seotud autonoomse närvisüsteemiga”. Lisaks on teadlane välja toonud, et pikaajaliselt stressihormooni kõrgel tasemel hoidmine ei ole kahjulik mitte ainult sellepärast, et see tekitab stressi, vaid ka seetõttu, et see saab salvestuda DNA keemilistesse markeritesse, mis tähendab, et ka kortisooli tase võib olla kõrgem.

On avastatud, et raskuste tõstmine ehk jõutreening aitab hoida kortisoolitaseme madalal. Üldiselt on kooniliselt kõrget kortisooli seostatud ärevuse, kõrge veresuhkru, kõrge vererõhu, suurema keharasva ja isegi luude kaltsiumi kadumisega. Siinkohal aga tuleb meeles pidada, et ka liigne treenimine ei tee meile kasu. Selleks, et meie kehal oleks balanss treeningu ja puhkuse vahel tuleb võtta asja mõistusega. Järgige spetsialisti koostataud treeningprogrammi või juhul kui koostate enda kava ise ärge unustada lisada ka puhkepäevi!

Jõutreening vähendab ärevust

Teame kõik, et kaasaegne elu on stressirohke ja me kõik võime aeg-ajalt kannatada ärevuse käes. Rahutu tunne, pidev muretsemine, värisemine ja lihaspinged on kõik ärevuse sümptomid. On tõestataud, et ka ärevuse vastu mõjub jõutreening positiivselt. Selles uuringus leiti, et mõõduka intensiivsusega jõutreening aitas vähendada ärevust ja vähendas sümptomite tekkimise riski. Tasub siiski meeles pidada, et nende uuringute objektiks olid täiskasvanud, kellel ei olnud diagnoositud kliinilist ärevushäiret.

Jõutreening aitab boostida enesehinnangut

Arvatavasti saame kõik nõustuda sellega, et hea enesehinnang on üks vaimse tervise aluseid. Kui tunneme ennast enda kehas hästi oleme üleüldiselt positiivsemalt meelestataud. Näiteks on ka siin uuringus läbi viidud mahukas metaanalüüs, milles selus, et jõutreening tõepoolest tõi kaasa väikese enesehinnangu tõusu. Võttes arvesse jõutreeningu mõju lihasmassile ja keha määratlusele saab eeldada miks raskuste tõstmisega kaasneb parem enesehinnang…parem kehapilt ja veendumus oma füüsilistes võimetes boostib ju iga inimese enesehinnangut.

Jõutreening tagab üleüldise parema enesetunde

Need kes juba jõutreeningutega tegelevad saavad ilmselt samastuda mõttega, et raskustreening on justkui meditataiivne tegevus mis ühtlasi ka parandab meie vormi. Trenni minnes alustatakse liikumise- ja venitusseansiga, et mõista, kuidas teie vaim ja keha sel päeval end tunnevad ning kuidas kavatsete enda treeningule läheneda – lihaste ja liikumisharjumuste ettevalmistamine enne põhisündmus (rasket jõutreeningut). 

Raskuste tõstmise ajal keskendutakse ainult käimasolevale ülesandele, mõte on kõigest muust eraldatu ning kohe kindlasti ei mõtle enam sellele kuidas homne kohtumine läheb või mida õhtuks süüa teha. Harjutuste ajal on tunda vaid koormuse raskus, mis tuleb ületada. Keha kontrollib pinget lihastes, ja fookus on hingamisel iga  liigutuse vahel. Harjutuse lõppedes saate analüüsida kuidas teie keha vastu pidas, kas raskus oli piisav ning kui suur on olnud areng võrreldes näiteks eelmise kuuga? Selline teadlik eneseanalüüs ja pidevalt paremate tulemuste nägemine on vaid positiivse mõjuga meie vaimsele tervisele.

Kokkuvõtteks

Sellest postitusest saab endaga kaasa võtta mõtte, et olenemate teie vanusest on vajalik hoida silma peal nii enda vaimsel kui ka füüsilisel tervisel. Lihastreeningud boostivad nii vaimset kui ka füüsilis tervist, lisaks aitavad kaasa ka parema unekvaliteedi saavutamisele. Sellest loe lähemalt juba siit. Ära ei tohiks ka unustada seda, et lisaks treeningutele on oluline jälgida ka enda toitumist ja vitamiinide tarbimist.