Treening eeldab füüsilise tegevusega tegelemist ja pulsisageduse suurendamist üle puhketaseme. See on oluline osa füüsilise ja vaimse tervise säilitamisel.

Füüsilise aktiivsuse valimisel on oluline leida sulle kõige meeldivam treening. Sõltumata sellest, kas sulle meeldib tegeleda kergete treeningutega, milleks võib olla näiteks jalutuskäik või hoopis intensiivsete treeningutega, näiteks rattasõit või jõutreening, pakub regulaarne treenimine kehale ja vaimule tohutul hulgal eeliseid. Igasuguse intensiivsusega treeningutest osavõtt on paljude haiguste ja terviseprobleemide ennetamiseks vajalik. 

Treeningute tüübid ja eelised

Treeningud jagatakse kolme gruppi

• aeroobne treening
• anaeroobne treening
• oskustreeningud/agility trainings

Aeroobne treening

Aeroobse treeningu eesmärk on parandada keha hapniku kasutamist. Enamik aeroobseid treeninguid toimub pikema perioodi jooksul keskmise intensiivsusega. Aeroobse treeningu seanss hõlmab soojendust, vähemalt 20 minutit treenimist ja seejärel jahtumist. Aeroobsed treeningud kasutavad enamasti suuri lihasgruppe.

Aeroobse treeningu eelised:

• parandab lihaste tugevust kopsudes, südames ja ka ülejäänud kehas
• alandab vererõhku
• parandab vereringet ja verevarustust lihastes
• suurendab vere punaliblede arvu, et muuta hapniku transport tõhusamaks
• vähendab diabeedi, insuldi ja südameveresoonkonna haigusi
• parandab eeldatavat eluiga (muutes selle pikemaks)
• stimuleerib luude kasvu ja vähendab osteporoosi riski
• muudab une paremaks
• suurendab vastupidavust, suurendades keha võimet salvestada lihastesse energiamolekule, näiteks rasvu ja süsivesikuid

Anaeroobne treening

Anaeroobne treening ei kasuta hapnikku energia saamiseks. Seda tüüpi treeninguid kasutatakse, et suurendada jõudu ja lihasmassi. Sellise treeningu harjutused on intensiivsed ja ei tohiks kesta kauem kui 2 minutit. 

Anaeroobsed harjutused hõlmavad:

• raskuste tõstmist (jõusaali treeningud)
• sprintimist
• intensiivset ja kiiret köiega treenimist
• intervall treeninguid
• igasugune kiire ja intensiivne füüsiline aktiivsus

Ehkki kõik treeningud on kasulikud südamele ja kopsudele on anaeroobne treening südame-veresoonkonna tervisele vähem kasulik kui aeroobne treening ja põletab vähem kaloreid. Kuid vastupidiselt aeroobsele treeningule on anaeroobne treening efektiivsem viis ehitada lihaseid ja parandada jõudu. Lihas on kehas rasvade põletamiseks kõige tõhusam kude. Lihasmassi suurenemine paneb keha rohkem rasva põletama (isegi puhke seisundis), mis selgitab miks peaksime treenima ka lihaseid, mitte tegelema ainult aeroobse treeninguga, kui tahame olla head vormis.

Oskustreeningud/Agility training

Oskustreeningute eesmärk on parandada inimese võimet säilitada kontrolli, kiirendades, aeglustades ja muutes suunda. Näiteks mängides tennist aitab oskustreening (agility training) säilitada kontrolli iga väljaku asetuse üle tänu heale taastumisele peale igat lööki.

​Inimesed, kes tegelevad spordialaga, kus on pidevalt vaja kasutada koordinatsiooni, positsioneerimist, kiirust ja tasakaalu peavad regulaarselt tegelema oskustreeningutega ehk agiilsete treeningutega.

Agiilust nõudvad spordialad ja treeningud:

• jalgpall
• korvpall
• tennis
• hoki
• võrkpall
• poksimine
• maadlemine
• sulgpall 

Mitte treenimise riskid

• ​südame-veresoonkonna haigused
• 2 tüüpi diabeet
• vähk
• osteporoos

Lisaks viib mitte treenimine ja ebatervislik toitumine/eluviis ülekaaluni, mis mõjutab igapäeva elu ja võib viia ka tõsisemate tagajärgedeni, näiteks enneaegse surma riskini.

Leia aega füüsiliselt aktiivne olemiseks

• jalutamine, näiteks tee pikki jalutuskäike koeraga või mine lihtsalt loodust nautima rabasse või mere äärde
• vähenda autoga ja ühistranspordiga liiklemist
• planeeri oma treeningud nädala kavasse, see on sama oluline kui magamine ja söömine
• veeda kvaliteet aega sõprade ja perega füüsiliselt aktiivne olles

Sinu tervis, meie kirg!